Eelnõu muudab õppelaenu võtmise paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks
Haridus- ja Teadusministeerium saatis teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning partneritele arvamuse avaldamiseks Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega plaanib muuta õppelaenu võtmise tingimused paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks. Kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak märkis, et 1990. aastatest pärit õppelaenu süsteem on ajale jalgu jäänud ning õppelaenu võtjate hulk on pidevalt vähenenud juba kümmekond aastat. „Samas ei ole muudatuse eesmärk suurendada õppelaenu võtjate arvu, vaid muuta tingimused soodsamaks ja arvestada senisest rohkem kehvemas majanduslikus olukorras olevate õppuritega. Kindlaks määratud intressist loobutakse, tagasimaksmise alustamiseks on võimalik saada ajapikendust ning kahe käendaja asemel nõutakse ühte.“ Õppelaenu intressimäär on 1990. aastate algusest saati seadusega fikseeritud – 12 kuu Euribor pluss 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär laenuvõtjale soodne, siis enam mitte, kuna seadusega sätestatud tingimused ei arvesta riigi paranenud krediidireitingut. Eelnõu kohaselt on riigi tagatud õppelaenu intressimääraks krediidiasutuse ja laenusaaja poolt kokkulepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 12 kuu Euribor + 3% aastas. Eelnõus kirjeldatakse ka võimalusi, mille alusel on erandkorras võimalik tagasimakse alguse perioodi pikendada kuni 18 kuuni. Üheks selliseks võimaluseks on laenusaaja tervislik seisund, mis ei ole tal võimaldanud aasta jooksul tööle asuda. Teiseks võimaluseks on laenusaaja järsk ning erakorraline majandusliku olukorra halvenemine. Enamus õppelaenusid võetakse käenduse alusel. Senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue asendatakse vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue takistab laenu taotlemisel sageli õppureid, kes on sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras. Pankade jaoks tähendab kahe käendaja nõue liigset administreerimiskulu. Eelnõuga kaotatakse konkurss õppelaenu andvatele krediidiasutustele ning õppelaenu väljastamise õigus antakse kõigile Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutustele, kes on sõlminud riigiga õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Nagu seni, nii ka edaspidi on õppelaenu õigus võtta nii kutseõppuritel kui üliõpilastel nii täis- kui ka osakoormusega õppides. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja krediidiasutustele. Möödunud suvel käis kooskõlastusringil seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus ning eelnõu koostati vastavalt saabunud tagasisidele. Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2020.   Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis siin. 
EST